Tuntud kui läbitungiva vedeliku ülevaatus (LPI) või penetranttestimine (PT) – see on üks vanimaid ja lihtsamaid NDT-meetodeid.

Läbitungiva vedeliku ülevaatus on kasutusel selleks, et tuvastada pinnaga ühendatud pidevusetused nagu väsimuspraod, karastunud ja lihvitud pinnad, kuid ka murdekohad, poorsus, ebatäielik süntees ja liitevead.

Pinda rohkelt tungiv värv pääseb pidevusetustesse pärast piisavat läbitungimisaega. Pärast ülejääva värvi eemaldamist ilmutusainega muutuvad pinnadefektid nähtavaks.

Ülevaatussammud:

1. Eelpuhastus
2. Läbitungiva vedeliku pinnale kandmine
3. Ülejäänud läbitungiva vedeliku eemaldamine
4. Ilmutusaine pinnale kandmine
5. Ülevaatus
6. Järelpuhastus

Eelised: 

Kõrge tundlikkus (võimalik on tuvastada ka väikesed pidevusetused). Vähesed materjalist tingitud piirangud (inspekteerida võib nii metallilist kui mittemetallilist, magnetilist kui mittemagnetilist, juhtivat kui mittejuhtivat materjali). Suured pinnad ja mahud on kiiresti ülevaadatavad. Sobilik keeruka kujuga osade jaoks. Juhised tekivad otse osa pinnale ja toimivad vea visuaalse kujutisena. Portatiivne (materjalid on saadaval aerosoolspreina). Madal kulu (materjalid ja seotud seadmed on suhteliselt odavad).

Puudused:

Tuvastada on võimalik ainult pinda lõhkuvaid defekte. Üle on võimalik vaadata ainult suhteliselt mittepoorseid pindasid. Eelpuhastus on kriitilise tähtsusega, sest saasteained võivad defekte peita. Eemaldada tuleb metalli määrivad ained mehaanilisest töötlemisest, lihvimisest, pritsimisest ja aurlõikamisest. Inspektoril on tarvis otsest ligipääsu inspekteeritavale pinnale.. Pinnaviimistlus ja karedus võivad mõjutada ülevaatuse tundlikkust. Protsessi käigus on tarvis teostada mitu erinevat tegevust ja kontrolli. Kohustuslik mittedefektsete osade ja materjalide järelpuhastus.

Tarvis on käsitseda kemikaale ja neist kohaselt vabaneda.